Iga prügilaenugaasigeneraator kasutab prügilaenude gaasi maagaasi asemel. See tähendab, et generaatori hooldus ei ole sama, mis tavaliste generaatorite hooldus. Kuna prügilaenugaas sisaldab lisandmeid, sealhulgas niiskust, vesiniksulfiidi ja siloxaanide, võivad need lisandmed põhjustada sisemisi probleeme ja viia generaatori osade kiirele kulumisse või lagunemiseni. Seega peab generaatorite hooldus keskenduma kõigepealt lisanditele, et süsteem saaks hästi töötada.
Üllatusi vältimiseks on parim enne maapuhastil põhjalik kontroll teha. Alustage gaasivarustussüsteemiga. Kontrollige gaasifiltreid, et näha, kas need on saasteainetega ummistunud. Ummistunud filtrid aeglustavad gaasi voolu ja generaatori tõhusus väheneb. Seejärel kontrollige kütusejuhtmeid lekke suhtes. Isegi väikesed gaasiload on kallid ja ohtlikud. Seejärel kontrollige õlitaset ja õli kvaliteeti. Hea õli hoiab masina liikuvaid osi kinnijäämasta. Madal või must õli põhjustab mootori ülekuumenemise ja kahjustumise. Lõpuks kontrollige süütesüsteemi. Defektne või nõrk süütesüsteem põhjustab käivitamisprobleeme või ebakindla tööga generaatorit.

Et tagada oma prügilagaasi generaatorite pikaajalist ja tõhusat tööd, tuleb regulaarselt teha hooldustöid. Hoolduse üks põhilisemaid ülesandeid on gaasi-, õli- ja õhufiltrite regulaarne vahetamine. Hooldussagedust määrab generaatori kasutus ja prügilagaasi kvaliteet. Kui gaas sisaldab palju saasteaineid, tuleb filtreid vahetada iga paar nädala tagant. Motorkomponentide puhastamine on veel üks oluline ülesanne. Gaasi saasteained võivad tekitada segisti ja süüteküünlaste mustuse. Nende mootriosade puhastamine aitab kütust efektiivsemalt põletada. Kütuseefektiivsus on oluline, kuid ärge unustage jahutussüsteemi. Kontrollige alati, kas jahutusvedeliku tase on korras ja kas leke puudub. Mootori jahutussüsteem takistab mootori ülekuumenemist, mis on oluline mootori tõhusa töö ja eluea seisukohalt.
Prügimäe generaatorites kasutatav gaas võib generaatoritele tekitada mõningaid probleeme. Üks neist probleemidest on korrosioon. Gaasis olev väävelvesinik reageerib generaatori metallkomponentidega ja põhjustab metalli rooste tekke. Korrosioonikindlate gaaskontaktkomponentide kasutamine aitab seda probleemi leevendada. Ka gaasi lisatud keemilised ained, mis alandavad väävelvesiniku kontsentratsiooni, aitavad kaasa. Samuti võib mootor kannatada selle pärast, et prügimäe generaatori gaas sisaldab lisandeid. Need lisandid põhjustavad mootori sisemiste klapide ja tihvtide kaanekatte tekke, mistõttu väheneb mootori võimsus ja jõudlus. Selle vältimiseks tuleb mootorit regulaarselt dekarboniseerida. Seda saab teha mootoripuhastusvahendite abil nii professionaalselt kui ka iseseisvalt. Ebakindlalt töötav generaator kannatab samuti jõudluse languse all seetõttu, et kütuseprell on ummistunud. Selle probleemi saab lahendada kütuseprelli puhastamise või asendamisega.
Kui hooldus on tehtud täitekoopa gaasigeneraatorile, on kriitilise tähtsusega testida ja kinnitada, et töö on õigesti tehtud. Esiteks tuleb HRSG-generaatorid käivitada ja mõneks ajaks käigus hoida. Veenduge, et generaator käivitub ja töötab probleemideta. Pange tähele ka testihälvusi, eriti kui generaator lõhkub või kratsutab – see võib viidata probleemile reasüsteemi mootoriga. Seejärel jälgige generaatori tarbimist ja väljundit, gaasi, pinge ja voolu ning veenduge, et kõik näitajad oleksid normaalvahemikus. Kui mootor kasutab ebatavaliselt palju gaasi, siis on tõenäoliselt generaatoril leke või on kütusesüsteemis gaasiprobleem. Lõpuks tehke uuesti kontroll kõigi töötavate osade kohta. Kontrollige mustuse, lekete olemasolu, kütusejuhtme pinget ja voolu.